Eesti keele ajalugu
keeles ja enamasti eristavad need ainult vokaalide pikkust. Eesti vältesüsteem on osutunud aga oluliselt keerukamaks.
Kolmese vastanduse võivad moodustada nii vokaalid (nt sada – saada – saada), konsonandid (nt kada – kata – katta)
kui vokaali-konsonandi kombinatsioonid (nt sade – saate – saate). Foneetiliselt antakse väldet edasi aga
häälikukestuste suhtega rõhulise ja rõhutu silbi piires. Eesti keele välted ei ole oma olemuselt üksikhääliku erinevad
pikkusastmed, vaid tunduvalt komplitseeritum prosoodiline nähtus.
Läänemeresoome-eelset rõhusüsteemi on Mikko Korhonen kirjeldanud järgmiselt:
pearõhk oli alati esimesel silbil
pearõhulises silbis vastandusid pikad ja lühikesed vokaalid, muudes silpides esinesid ainult lühikesed vokaalid
pearõhulises silbis võis eristada seitse kvalitatiivselt erinevat vokaalfoneemi (i, ü, u, e, o, ä, a), järgsilpides
ainult kaks: i ja a
annaabi.ee 
