jaanuaril jõudsid Eesti väed Vaivara raudteejaamani ja lahingutes Lõuna-Eestis, Võru suunal vabastati Rõula mõis ja hõivati Elva raudteejaam. 17.18. jaanuaril toimus Viru rindel toimus Utria dessant ja 18. jaanuaril Laagna lahing, vabastati Mereküla, Narva-Jõesuu ja Riigi küla. 19. jaanuaril vallutasid Viru rindel soome vabatahtlikud tagasi Narva, 21. jaanuaril Lõuna-Eestis vallutasid Eesti väed Ruhja suunalt Valga suunas, Lätimaal Pikksaare ja Pikksaare raudteejaama 25. jaanuaril vabastati Lõuna-Eestis Rõngu ja Puka, 28. jaanuaril Sangaste raudteejaam ja 29. jaanuaril Räpina, Kanepi, Kurni. 30. jaanuaril lõikasid Eesti väed lõikasid läbi Võru ja Petseri vahelise Valga-Võru-Pihkva raudtee, lõigates ära Valga poolt taanduvate enamlaste taganemistee. 31. jaanuaril toimus Paju lahing ja 1. veebruaril hõivasid Eesti väed Valga ja Võru. 4. veebruaril vallutasid Eesti väed Lõunarindel PetseriNovembriks 1919 oli Eesti sõjaväes
Järv paikneb merepinnast 105,4 m kõrgusel Otepää kõrgustiku põhjanõlval. Järv on kuni 11 meetri sügavune, keskmine sügavus on 3,9 m (Vikipeedia. Pangodi järv, 2015). Otepää kõrgustiku põhjaosas asub järvestik, kuhu kuuluvad Pangodi järv, Kodijärv, 10 Kogrejärv, Kävandu (Kavandi) Suur- ja Väikejärv. Pangodi järv on väga sopilise, ebakorrapärase kujuga veekogu. Läänest järve ulatuv Pikksaare poolsaar jagab järve kaheks suuremaks osaks: Väikejärveks ja Suurjärveks. Tervikuna on järve pindala 115 ha. Järves asuvad kaks saart - Väikesaar Väikejärves ja Kivisaar Suurjärves. Läbivool Pangodi järvest pole kuigi tugev. Järve vesi on kollakasroheline või rohekaskollane ning vähese kuni keskmise läbipaistvusega (0,9-2,0 m) (Mäemets 1977: 153). Nõuni järve (ka Suur Nõuni järv) pindala on 82,1 ha. Suurim sügavus on 14,7 m ja keskmine sügavus 6,1 m (Keskkonnaregister
annaabi.ee 
