Rüütliseisus
Ründerelvastuses kasutati torkeoda, mõõka, pistoda ja sõjavasarat,
-kirvest või -nuia. Kaitsevarustus koosnes kilbist, kiivrist ja
kaitserüüst. Peale selle oli vaja ka head sõjaratsut. Lahingus
rivistusid rüütlid tavaliselt pikka viirgu. Pealiku märguande peale
hakkas viirg vaenlase poole liikuma.
Raskeratsaväe kõrval oli ka jalavägi, mis õppis aja jooksul
hobustel ratsutavate rüütlitega hästi toime tulema. Nad kasutasid
pikkvibusid, hellebarde ja pikkodasid.
Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe
osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda
asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli
ühiskonna majanduslik edenemine ning kuningavõimu tugevnemine-
rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal
vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge.
Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus
annaabi.ee 
