Esiajalugu ja selle periodiseering
kõigist saab pikemalt rääkida põhikursuse raames.
Algul toodi Skandinaaviasse sisse pronksesemeid, kuid peagi kujunes
välja ka oma metallitöö. Üldiselt igapäevaste tarbeesemete juures
jätkus kiviaeg, nimelt püsisid kasutusel luu- ja tulekiviesemed.
Pronksiajal viitavad valuvormid, tiiglid, slakitükid, väga harva ka
pronksesemed. Vanemast ponksiajast on teada vähe asulakohti,
nooremal pronksiajal nende arv suureneb. Üldiselt koosnes tolleaegne
asula 23 pikkmajast. On oletatud asustuse kiiret kasvu, mis jõudis
oma maksimumini just nooremal pronksiajal. Matmispaiku on teada
palju. Taanis, Lõuna-Rootsis ja Lõuna-Norras rajati varasel pronksiajal
suuri liiva- ja mullakääpaid, põhjapoolsetel aladel aga kivikuhjatisi.
Kääpad olid suuremad lõuna pool, neist suurima kõrgus on 10 m ning
läbimõõt 50 m. Sellistes kääbastes võis olla väga mitmesuguseid
siseehitusi; näiteks kivikirste, puust kambreid ja kirste. Kivikuhjatistes
annaabi.ee 
