Arvo valton
Esimesed minu kirjutatud
variandid olid küllalt Bornhöhetruud, tõin sisse mõned uued tegelased. Stsenaariumil oli
õige mitmeid kosilasirezissööre, ka Kalju Kiisk ja Jüri Müür, ükski ei võtnud vedu. Aga
siis tuli Grigori Kromanov, algas vaevaline ja pikk diskuteerimine selle filmi ümber. Ta
oli armas ja intelligentne inimene, aga ma ei saanud mitte kuidagi aru, mida ta tahab.
Käisin ta juures haiglas, ta oli südamega ravil, istusime pikkipikki tunde ja mõistatasin,
mida ta tahab. Siis ma võtsin SuureJaanis elades kätte ja kirjutasin täiesti uue asja, kuhu
jäid vanast variandist paljad nimed. See viie päevaga kirjutatu on ka kõikidest mu
stsenaariumidest parim variant, mis kahjuks ka sellisena töösse ei läinud. Vene sõjaväest,
kes tegelikult lõhkus Pirita kloostri, ei tohtinud ju toona rääkida. "Kartulikuljustega" oli
Grisa juba vastu nina saanud. Siis leiutas ta, et Liivi sõja moskoviitide asemel võiksid