Eesti kunst keskajast klassitsimini
poja poolt.
See rahvapärimus lubab oletada, et juba 14. saj. oli ka siinse päritoluga võimekaid meistreid.
Kaudselt tõendavad seda ka Järvamaal traditsioonilisteks kujunenud arhitektuurivormid. Uued
vormid: varem domineerinud lai kesklööv mõjub mahukate võlvitugede tõttu kitsamana ja
külglöövid suhteliselt avaramatena. Raiddekooris on abstraktselt üldistatud vormid, mis
väljenduvad ümarsammaste kapiteelides ja külgseintel vööndkaari toetavates pikkased
rippkonsoolides.
Põhja-Eesti:
Sakraalarhitektuur Harju-ja Virumaal arenes enne 14. saj. keskpaika Lääne-ja Kest-Eesti omast
erinevalt. Poliitilise olukorra pärast tuli leppida vähenõudlike puitkirikute ehitamisega. Virumaal
ei ehitatud sel perioodil arvatavasti ühtegi suuremat kivikirikut. Erandiks on varemetes Maarja
kabel Viru-Nigulas. Põhiplaan on tsentreeritud ristikujuliseks. Harjumaal ei olnud ehitustegevus
märgatavalt elavam kui Virus. Arvatavasti alles 14 saj
annaabi.ee 
