Karpkalalased
Koger sarnaneb karpkalale, kellest
erineb poistepuudumisega suunurkadelt. Kogre värvus sõltub suuresti keskkonnast ja võib olla
kuldkollakas kuni hallikasrohekas. (I)
Karpkala (Cyprinus carpio) Kaprkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm,
kelle roomlased tõid Aasiast Euroopasse. Eestisse toodi esimesed isendid 1893. aastal.
Karpkala võib kasvada 110120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Keha on külgedelt
lamenenud, suu juures on kaks lühikest ja kaks pikkapoiset. Karpkalad võivad elada kuni 50
aasta vanuseks. (I)
MATERJAL JA METOODIKA
Uuritavad liigid:
Käesolevas töös on käsitletud 13 Karpkalalast- Hõbekoger (Carassius gibelio),
Karpkala (Cyprinus carpio), Latikas (Abramis brama),Linask (Tinca tinca), Nurg (Blicca
bjoerkna), Roosärg (Scardinius erythrophthalmus), Teib (Leuciscus leuciscus),
Turb (Leuciscus cephalus), Särg (Rutilus rutilus),Säinas(Leuciscus idus), Tõugjas (Aspius
aspius), Rünt (Gobio gobio), Vimb (Vimba vimba).
TULEMUSED
annaabi.ee 
