kestel. Otsekiirgus-päikesekiirgus, mis saabub maale paralleelsete kiirtekimpudena. Harjuskiirgus-päikesekiirguse osa, mille harjutavad veeaur, tolm, pilved jms. Kogukiirgus e. Summaarne kiirgus-otse- ja hajuskiirguse summa. Peegelduv kiirgus e.albeed-maapinnale saabunud päikesekiirgusest peegeldub osa tagasi maailmaruumi. Lühiajaline-kui Päikese pinnal valitseb kõrge temperatuur, umbes 6000°C. Pikkalaineline e. Soojuskiirgus-elektromagnetiline kiirgus, mille lainepikkus on natuke pikem nähtavast punasest valgusest, kuid lühem raadiolainetest.
suhetega tutvume õpiku järgmises peatükis. Abiootilised ja biootilised soodustavad või pidurdavad elutegevust. Mõlemad mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Ilmastikutingimused ja mikroorganismid on bioloogilisi tegureid on raske inimesel vältida. VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJUST ORGANISMIDELE Valgus jõuab maale päikeselt. Organismidele mõjub kiirgus erinevate lainepikkustega erinevalt. Selles osas eristatakse kolme ala. Need on: pikkalaineline infrapuna kiirgus; nähtav valgus; lühilaineline UV-kiirgus. Nähtav valgus võimaldab fotosünteesi. Rohelised taimed sünteesivad CO2st ja H2Ost suhkru molekule. Fotosüntees toimub valgusenergia arvel, see ei toimu ühesuguse intensiivsusega. Uuringud näitavad, et see on intensiivsem punases ja lillas osas. Nähtav valgus võimaldab loomade orientatsiooni, selleks on arenenud silm ja nägemine. Organismide reaktsiooni öö ja päeva pikkuse muutustele nimetatakse fotoperiodismiks
annaabi.ee 
