Viikingid Tarvi Langus 7. klass Sissejuhatus 350.-550. aastatel Millega viikingid tegelesid Viikingite välimus Pikkakasvu Habe ja pikad juuksed Nägid välja pesemata ja räpased Kandsid sõjarüüd (kilp ja terariist) Sarvedega kiivrid Viikingite kodu Viikingid elasid pikkmajades Viikingid pidasid ka orje Viikingi majas Naise positsioon Meestega suhteliselt võrdsel positsioonil Tegelesid enamuse ajast laste kasvatamisega, riiete valmistamisega Sõjaretkedel kaasas ei käinud Kirjandus Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune
Julien sai pakkumise minna Pariisi. Ta oli nõus lahkuma, kui enne läks ta proua de Renali juurde, ta pani redeli vastu ta akent teadmata kas toas on tema või keegi teine. Lõpuks avas naine akna, algul proua tõrjus teda kuid hiljem oli tal hea meel. Julien jäi sinna üheks ööpäevaks ningk siis lahkus. Pariisi jõudes hakkas ta tööle perekonda de La Mole juures. Mees oli väga tore, soovis, et poisil oleks olemas kõik mida talle vaja. Proua de La Mole oli aga pikkakasvu ja kõrk naisterahvas, nende türar oli kaunis siniste silmadega neid, kes algselt Julienile ei meeldinud. Julien einestas koos perega ning nende külalistega, ta avaldas ka selles seltskonnas paljudele muljet oma rohke tarkusega. Julienile meeldis veeta aega raamatukogus, kus ta sai palju lugeda, imestuseks käis seal ka preili de La Mole, kui Julieni juuresolekul ei tahtnud ta raamatuid võtta.
muinasaja lõpul on varanduslik ebavõrdsus. Ühiskond jagunes talupojad ja maaomanikud, kes pidid ülikutele tasuma andamit.. Kasutati ka orjasid, kelleks muudeti sõjavangid. 3.Kas eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul oli piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Too oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. Ei olnud. Näiteks on Tartu rüüstamine ja vallutamine (1030-1061a.) venelaste poolt. 4. Iseloomusta eeslaste elu-olu 12. sajandil. Eestlased olid suhteliselt pikkakasvu ja heledapäised. Riided olid valmistatud villasest riidest ja mehed kantsid nahkvesti. Peamine riie oli siiski tekstiil, mida kaunistavad ehted, nt rinnanõelad, rinnakeed, sõlg või pronkstraadist spiraalkeed.Tarbeesemete hulka kuulus ka nuga. Elamud sarnanesid varasema perioodi omadele. Majad olid üheruumilised kerisahjuga nurgas. Lisaks olid majapidamise juures veel laut, ait jm. Enamasti tegeleti ikka põllundusega ja karjakasvatusega. Naised tegelesid ka käsitööga nt kootud vaibad.
muinasaja lõpul on varanduslik ebavõrdsus. Ühiskond jagunes talupojad ja maaomanikud, kes pidid ülikutele tasuma andamit.. Kasutati ka orjasid, kelleks muudeti sõjavangid. 3.Kas eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul oli piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Too oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. Ei olnud. Näiteks on Tartu rüüstamine ja vallutamine (1030-1061a.) venelaste poolt. 4. Iseloomusta eeslaste elu-olu 12. sajandil. Eestlased olid suhteliselt pikkakasvu ja heledapäised. Riided olid valmistatud villasest riidest ja mehed kantsid nahkvesti. Peamine riie oli siiski tekstiil, mida kaunistavad ehted, nt rinnanõelad, rinnakeed, sõlg või pronkstraadist spiraalkeed.Tarbeesemete hulka kuulus ka nuga. Elamud sarnanesid varasema perioodi omadele. Majad olid üheruumilised kerisahjuga nurgas. Lisaks olid majapidamise juures veel laut, ait jm. Enamasti tegeleti ikka põllundusega ja karjakasvatusega. Naised tegelesid ka käsitööga nt kootud vaibad.
annaabi.ee 
