Eesti uusaeg
Järjest laienes loomade pidamine, see
omakorda tõi kaasa sõnniku hulga aksvamise ja väetise suurema hulga. 19 saj teisel poolel
hakati kasutama ka juba kunstväetisi, algselt küll mõisates aint jh. Pöllutööriistatd muutusid
senisest paremaks, raudäke ja õlgader, hakkasid levima ka mitmed pöllutöömasinad ntks
1860nendatel hakkasid laiemalt levima aurujõul töötavad pöllutöömasinad (lokomobiilid),
olulisemad neist olid rehe/viljapeksumasinad. Aurujõud oli pikkaaeg olulisel kohal, esimesd
traktorid ilmusid mõisapöldudele alles enne I Maailmasõda. Kõik võeti mõisates esimesena
kasutusele, taludes toimus murrang alles 1890nendatel, kui sinna il usid ka auru jöul töötavad
viljapeksumasinad.
Mõisamajanduses toimus oluline pööre alates 1860nendatest aastatest- mõistaes hakati
oluliselt rohkem tegelema veisekasvatusega- nii lihaveiste kui piimakarja kasvatamine.
Sellega tekkis mõisates ka uus teema- tõukarja arendus
annaabi.ee 
