eemaldamine, armatuurterase lahtivõtmine, armatuurteraselt rooste kõrvaldamine, armatuurterase roostekaitse, murdekohtade repofileerimine, pahtli pealekandmine, peenkrohvi pealekandmine, pritsbetooni pealekandmine, betoonikihi betoneerimine, betoonikihi hüdrofobiseerimine, betooni pinnakihi realkaliseerimine, krohvimine, vooderdamine. 43. Kirjeldage suurpaneelhoonete kandekonstruktsiooni süsteemi ja välisseinte konstruktsiooni. Kandekonstruktsioon koosneb betoonist põik- ja pikivaheseintest, kolmekihilistest r/b välisseintest ja r/b vahelaepaneelidest koosnevatest horisontaalsetest seibidest, mis annavad hoonele suure jäikuse ja vundamentidest. Välisseinte paksus oli 230,250,280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50;60 mm. Soojustus 110 või 125mm. Sisemine kandev r/b plaat sõltuvalt hoone kõrgusest:75;80;125;130mm. Betoonimark 150...200. 44. Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures? Vaadata üle võimalikud katusete läbijooksud
kõrvaldamine, armatuurterase roostekaitse, murdekohtade repofileerimine, pahtli pealekandmine, peenkrohvi pealekandmine, pritsbetooni pealekandmine, betoonikihi betoneerimine, betoonikihi hüdrofobiseerimine, betooni pinnakihi realkaliseerimine, krohvimine, vooderdamine. 41. Kirjeldage suurpaneelhoonete kandekonstruktsiooni süsteemi ja välisseinte konstruktsiooni. Kandekonstruktsioon koosneb betoonist põik- ja pikivaheseintest, kolmekihilistest r/b välisseintest ja r/b vahelaepaneelidest koosnevatest horisontaalsetest seibidest, mis annavad hoonele suure jäikuse ja vundamentidest. Välisseinte paksus oli 230,250,280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50;60 mm. Soojustus 110 või 125mm. Sisemine kandev r/b plaat sõltuvalt hoone kõrgusest:75;80;125;130mm. Betoonimark 150...200. 42. Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures? Vaadata üle võimalikud katusete läbijooksud. Uurida korteristes
27 Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid Eestis algas suurpaneelelamute tootmine 1960. aastal. Esimese maja ehitus algas 1961. aastal. Kahel tehasel baseeruva Tallinna Majaehituskombinaadi võimsus oli 200000 m2 elamispinda aastas. Ligikaudu sama, mis kogu Eestis 1991-2000. Eestis ehitatud vanemate paneelelamute konstruktsioon koosneb betoonist põik- ja keskmisest pikivaheseintest, kolmekihilistest r/b välisseintest ja r/b vahelagedest. Peamiselt 5, 9 ja 16 korruselisi Välisseinte paksus oli 230, 250, 280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50, 60mm; soojustus 110 või 125mm (mineraalvill või fibroliit plaat või fenoplast plaat või vahtpolü vahtpolüstü stüreen plaat); sisemine kandev r/b plaat sõltus hoone kõrgusest 75,80,125,130mm.