aastal alustati ehitustöid. Jaama aastatoodanguks nähti ette 5 000 000 kWh. Jaam alustas tööd 17. aprillil 1924. aastal. Paisurinde tüüpi jaama ehitiste kompleksi kuulusid pais, jaamahoone, liigveelask, kalatrepp ja ülevoolupais koos voolurahustiga. Kalatrepp liitus 40 m pikkuse ülevoolupaisuga. Paisu kogupikkuseks oli 170 m ning kõrgus jõe põhjast 11,8 m. Kalatrepp kujutas endast raudbetoonist renni, kuhu kalade rände ajaks paigutati puidust pikivahesein ja ristvahesein. Jaamakompleks koosnes 20 m pikkusest veehaardest, masinasaalist, jaotusseadmetest ja veealusest osast. Masinasaali seati üles kolm Francis Zwillings Turbinen turbiini. (Turbiinid on kompaktsed mittereguleeritavate labadega nn. propellerturbiinid.) Generaatorid pärinesid firmalt AEG, 5 igaüks võimsusega 435 kW ning pöörete arvuga 375 minutis. Generaatorid andsid
Tekisillus koosneb talastikust ja plaadistusest. Põiktalad piimid ja pikitalad karlingsid. Laadluukide kohal ei ulata piimid pardast pardani, vaid ainult pardast luugikraeni. Selliseid piime nimetatakse poolpiimideks. 23. Vaheseinad ja pillerid. Nende ehitus ja otstarve Vööripoolseim veekindel põikivahesein on vöörpiigi vahesein (põrkevahesein), mis moodustab esimese ruumi vöörpiigi (fore peak). Ahtripoolseim veekindel pikivahesein moodustab ahterpiigi (after peak). Veekindlate põikvaheseintega on eraldatud masinaruumid, lastiruumid, tankid, kohverdamid (eraldab vee ja õlitanke), ja reisijate kajutid. Piki- ja põikvaheseinad moodustavad üksteisest eraldatud ruume (sektsioone), mis tagavad laeva uppumatuse vigastuse korral ja kuuluvad laeva põhikonstruktsioonide hulka. Veekindlate põikivaheseinte arv ja asetus laevas määratakse sellise arvestusega, et ühe või mitme
annaabi.ee 
