Hellenistlik kunst
asenduma realismiga. Hellenismi ajal eelistati hiiglaslikke või hoopis väikesi kujutisi. Nt.
peetakse maailmaimeks Rhodose kolossi, umbes 37 m kõrgust Heliose pronkskuju, mille
autor oli Chares. Ligi 3 m kõrgune oli Nike marmorkuju „Samothrake Nike“.
Psüühika kujutamine oli olulisem kui klassikalisel ajastul. Verist lahingut keltidega meenutab
sureva galliase kuju, keda on kujutatud, vaatamata sellele, et ta oli vaenlane, väärikana.
Sõda kajastab Pergamoni altari 130 m pikiune ja 2,3 m kõrgune friis. Kuna kujud peaaegu
eralduvad taustast, on heleda-tumeda kontrastid väga suured ja kujutis jätab rahutu ilme.
Sama tüüpi teos on kuulus Lakooni grupp, mis kujutab Trooja preestri ja tema poegade
tapmist madude poolt.
Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult raevu ja piina. Populaarsed olid Apolloni ja Aphrodite
kujud, mis lähtusid Praxitelese stiilist, aga endise jaheda rahu asemel oli nende näoilme ja
kehakeel elavam ning tihti erootilisem