HERAKLES
jumalate kehastustesse. Kreeklased uskusid ka sellesse, et nende jumalatel on taevas
omapäi igav ning seepärast otsivad nad tihti seiklusi maa pealt - jumalad omavad võimet
lihtsureliku kuju võtta. Ja kui need jumalad juba maal peal käisid, siis jätkasid nad siin
ka oma jumalikku sugu. Nii et kui lugeda antiikaja autoreid, tuleb välja, et veel ainult
paar tuhat aastat enne meie ajaarvestuse algust oli terve Kreeka täis pikituid igasuguseid
poolsurelikke ning jumalikke. Veel Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks
järeltulijateks. Huvitav on see, kui realistlikult kreeklased sel ajal siis oma jumalate
`käega-katsutavusse' suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest
pidasid oma jumalaid maapealseteks, on antiikaja populaarseim kangelane, Herakles.
Ajaloolased nagu Herodotos ("Ajalugu" 4.raamat, 82.peatükk) või Xenophon ("Sõjaretk"
6.raamat, 2
annaabi.ee 
