Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite
Baroksed elemendid, mida eelmisel sajandil võis kohata metallitööstuses, levisid 18.
sajandil lillkirjana ka tekstiilikunsti. Seda sajandit peetakse ka rõivaste värvilisemaks
muutumise ajastuks. Seoses majanduselu kaubalisuse kasvuga ilmus rõivastusse rohkem
ostetud materjale (kard, siidpael, nöör, pearätid, litrid, nööbid), mida saadi
rändkaubitsejatelt ja poodidest. Uuenduseks olid kaharad, vöö juurest volditud seelikud
(algul ühevärvilistena, hiljem pikitriibulistena) ja Tallinna ümbruse (hiljem ka Põhja-
Eesti) talunaistel pottmüts, mis osteti linnast ja oli valmistatud kõvale pappalusele ja
kaetud mustrilise siidkattega. Peamiselt Saaremaal, vähem ka Lääne-Eestis tulid
kasutusele lühikesed jakitaolised kampsunid ja vestilaadsed liistikud. Lõuna-Eesti rõivad
säilitasid arhailisuse, uuendused peamiselt kaunistustes. Varasema valge linase või
värvilise villase lõnga asemel hakati kasutama vene rändkaubitsejatelt saadavat punast
annaabi.ee 
