Okra
üldse troopilises Aasias, Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ning Põhja-
Ameerika lõunaosas.
Euroopas viljeldakse seda ulatuslikumalt Bulgaarias, Kreekas
ning teistes Balkani- ja Vahemere maades. Kesk- ja Põhja-
Euroopa maadesse on okrat importima hakatud alles viimastel
aastakümnetel põhiliselt Keeniast, Brasiiliast ja Kesk-Ameerika
maadest, aga ka Egiptusest, Bulgaariast, Kreekast jm.
Keemiline koostis ja toiduks tarvitamine. Okra vili on enamasti
10-20cm pikkune ja 2-3cm jämedune, pikisooneline ja
mitmekandiline, teravatipuline, kollakas- kuni tumeroheline
kupar või kõder, milles ümmargused umbes 5mm läbimõõduga
söödavad seemned. Köögiviljana tarvitamiseks koristatakse
kuprad või kõdrad poolvalminult, mil need on veel rohelised ja
mahlakad, sorditüübist olenevalt 5-10cm pikkused. Valminud
viljad süüa ei kõlba, sest on väga kiulised.
Tehnilise küpsuse järgus sisaldavad kuprad keskmiselt 87%
vett, paar protsenti valku ja ligikaudu samapalju süsvesikuid
annaabi.ee 
