Gaaskeevitust üldjuhul ei kasutata. Pingbetoontoodetes tõmmatakse sarrus hüdrotungraudade või elektrotermiliselt pingule. Viimasel juhul kuumutatakse sarrus enne paigaldamist tugeva elektrivoolu abil temperatuurini 300450 °C, mistõttu sarrusevardad pikenevad. Kui vardad on kuumana paigaldatud ja nende otsad kinnitatud, siis saavutab sarrus vajaliku pinge jahtumise tulemusena. Orientatsiooni põhjal jagatakse sarrus piki- ja põikisarruseks. Pikisarrus võtab vastu konstruktsiooni pikisuunas mõjuvad pinged ning väldib vertikaalsete pragude moodustumist selles. Põikisarrus väldib kaldsuunaliste pragude teket. Kuju põhjal jagatakse sarrused tasandilisteks ehk sarrusvõrkudeks ja -restideks ning ruumilisteks ehk sarruskarkassideks. Sarrusevardad on otsast teravad ning see võib kujutada ohtu nii ehitustöölistele kui teistele inimestele, kes sarruse lähedalt mööduvad. Sellepärast ohutuse huvides sarruseotsad
Selgitage raudbetoontala arvutamise ja armeerimise põhimõtteid. Talad monoliitsed tavaliselt ristkülikulise ristlõikega, monteeritavad erineva kujuga. Talad võivad olla sarrustatud ainult tõmbesarrusega, vähendamaks tala kõrgust asetatakse töötavad vardad ka betooni survetsooni(kuigi konstruktiivne sarrus paigutatakse sinna alati). Tala kõrgus võetakse enamasti 2 tala laiust. Talad sarrustakse piki-ja põikisarrusega. Pikisarrus võtab vastu paindemomendi poolt põhjustatud tõmbejõude, nende ristlõikepind leitakse arvutuse teel. Varraste läbimõõt valitakse tavaliselt 12...28mm. Põikisarruseks on rangid ja ülespöörded. Põikisarruse samm leitakse arvutustega, aga mitte suurem kui 300mm. Talades paigutatakse pikisarrus vastavale paindemomentide epüürile, põikvardad vastavale põikjõu epüürile. Valida leitud pinna järgi vajalik varraste arv ja pindala ja pingutada vardad ristlõikesse.