Polaaralad 2003
Suur keha aitab neil sooja hoida.
Lõuna- lonthülged on suurimad hülged (6m pikad ). (Colvin , Speare
1996, Lk 74) Isane kogub omale kevadel haaremi ja ajab teised isased
möirates minema. Isane kaalub 4000kg.
Merileopard neelab väikese pingviini tervelt alla, suurema raputab
tükkideks. Ta tagahammastel on 3 teravat tippu, mis toimivad nii
pistodadena kui hiilgevähkide väljasõelujana.
Kiusvaalad – maailma suurimad vaalad, kelle suus on kiusplaadid, mis
jooksevad pikineelu alla. Vaal ujub hiilgevähi sülemist lahtise suuga läbi
ning filtreerib vähid välja.
Küürvaal liigub 200 km päevas. Lõuna- Jäämeri on vaalade kaitseala.
Patagoonia änn on kõvera nokaga agressiivne lind, kes varastab
pingviinimune ja sööb ära vastkoorunud pingviinipoegi. Toitub loomade
jäänustest, kasutades oma kõverat nokka hüljeste ja vaalade kehade
lõhkirebimiseks. Elavad pingviinikolooniate läheduses. Talve veedavad
annaabi.ee 
