nihutatakse kütuse sissepritse suurenemise suunas. Pöörlemissagedus suureneb. Tasakaaluolek saabub uuesti siis, kui uuele, suuremale seadevedru pingusele vastab suurem pöörlemissagedus. Kohalik pöörlemissageduse muutmine toimub käsirattaga 5 (ülemine parem käsiratas regulaatori esipaneelil). Selle pööramisel koonushammasrataste kaudu pööratakse hammasratas/mutrit 29, milline saab keermestatud vardalt pikiliikumise ja oma alumise otsaga toimides seadevedrule suurendab või vähendab selle pingust. Samaaegselt pannakse pöörlema ka hammasrataste plokk 4, mis näitab numbrilaual seadistuse seisu. Käsiratta üks täispööre vastab osuti liikumisele ühe jaotuse võrra. Sellel skaalal on 20 jaotust (parempoolne alumine skaala esipaneelil), mis ei vasta tegelikule arvulisele pöörlemissagedusele. Seetõttu on vaja käsitahhomeetriga määrata ja märkida skaalale käivitus- ja nominaalne pöörlemissagedus
R=R1+R2+R3...Rn. Takistite pinged on U1=IR1, U2=IR2, ... Un=IRn see on osapinged võrdelised vastavate takistustega. Kui näiteks R2on ahela suurim takistus, siis tekib ka temas suurim pingelang U2. Jadaühendusel on ekvivalenttakistus võrdne üksiktakistuste summaga. 2.Sirgvoolu magnetväli Välja suuna kiiremaks määramiseks kasutatakse kruvijuhist: magnetvälja suund ühtib paremkeermega kruvi pööramissuunaga, kui kruvitelje pikiliikumise suund ühtib voolu suunaga. Sirgjuhtme magnetväli on suhteliselt nõrk ja konkreetsete poolusteta. 3.Pooli ja kondensaatori rööpühendus; Vooluresonants Pooli vool I1(üks) jääb pingest U faasilt maha nurga 1 võrra. Pooli voolu aktiivkomponent Ia1=I1cos 1 on võrdne koguvoolu I aktiivkomponendina Ia, sest kondensaatori voolul puudub aktiivkomponent. Pooli voolu induktiivkomponent Il(ll)=I1(üks)sin 1 jääb pingest faasilt 90 kraadi maha. Kondensaatorivool Ic= U /Xc
heidetakse trumli otsast välja. Trummelsõelurite puudusteks on väike tootlikus ja efektiivsus (kasutegur alla 60%). Võnksõelurid kuuluvad aeglasekäiguliste hulka, sest ekstsentrik teeb minutis vaid 300 pööret. Sõelumise efektiivsus on 70...80 %. Vibrosõelad jaotatakse inertstoimega kald- ja ning kiikuvateks vibrosarjadeks). Need sõelurid on kiirekäigulised: sooritavad kuni 3000 sundvõnget minutis. Kaldsõeluri sõelal saab materjal pikiliikumise sõela kaldesuunalise raskusjõukomponendi ja vibratsiooni mõjul. Rõhtsõeltega vibrosõeluritele paigaldatakse tavaliselt suundtoimevibraatorid, mis tagavadki materjali liikumise sõelal. Kiikuvale vibrosarjale antakse püsiva amplituudiga võnkeliikumine. Amplituud sõltub võlli ekstsentrilisusest. Võll on nelja laagriga. Välimised laagrid toetuvad liikumatule raamile. Sisemised laagrid, mis istuvad võlli ekstsentrikkaeltel, hoiavad sõelakasti.
annaabi.ee 
