A. Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused
Maavärinad on maapinnavibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud
elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Kohas kus algab
kivimite rebestumine on maavärina murrang ja seda nimetatakse maavärina kolle. Vahetult
kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse maapinnavärina keskmeks. Murrangu
tekkega kivimites vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismisete
lainetega. Kehalainete seas esristatakse kiiremaid P-lainesid ehk pikilainet ja aeglastem on
S-lainedid ehk ristilained.
Maavärinate tugevuse mõõtmine:
Seismograaf, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põjustanud seismilised lained
seismonograamina. Mõõdab magnitudides.
b. Mussoonkliima tekke selgitamine
c. Kaardi tundmine
16.
a. Kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse jaotumine.
1. Kaugus ekvaatorist
- määrab päikeslt saadava kiirguse hulga, mis soojendab maad. See sõltub päikese kõrgusest
annaabi.ee 
