Ain Kaalep elulugu
ent kes teab, kuis see asi mul ongi siis ennekuulmatut õudu...
olin hoopis võib-olla see, kes viis
siitrahvast Siberi-rongi?
Mu hinges on muidugi mõista lein,
See munder, ei seda salata saa, kui mõnestki relvavennast
ju siinmail end nii väga määris, ma mõtlen, kes tandrile maha jäi.
et lausa põlgust ja vihkamist Ent ka häbist ei säästa ma ennast!
pikiks aastakümneiks vääris.
Üht-teist ma kuulen siin Tõnismäel
kesk linna liiklusekära,
Ei üksnes siinmail! Oli kord ja see, mida tahaksin kõigepealt,
üks maa, nimeks Volga-Saksa, oleks minna siit hoopis ära,
mida enam ei ole, ja rääkida head
minu mundrist ka seal ei maksa, sest leina ja häbi mõlemat
vaid vaiksel kalmistul talun