Punkt [mm] [mm] [mm] [mm] [mm] a +32 -89 -89 -90 121 b +70 -86 -52 -88 122 119 4 0 0 119 =121 1.2 Aerofotode pikikattuvus Pikkikatuvuse arvutamise valem: , kus on kattuva osa pikkus, l on aerofoto laius ja p on pikikattuvus. =61,3% 1.3 Aerofoto kaldenurk , siis aerofoto on horisontaalne; , siis aerofoto on plaaniline; , siis aerofoto on perspektiivne ehk kaldaerofoto; eelnevad aerofotod on tehtud lennukilt. , siis aerofoto on vertikaalne ja on tehtud maapealt kasutades fototeodoliiti või laserskännerit. Kaldenurga määramiseks kasutatakse ümarvesiloodi.
Samuti võib aeropildistamise jagada kolmeks: · üksikud võtted väike maa-ala või objekt mahub ühe-kahe pildi peale 1 · magistraal- või marsruutpildistamine kasut. raudteede, maanteede või muude jooneliste objektide pildistamiseks · lauspildistamine suurem maa-ala, lennusuund läänest itta ja idast läände. Nõutav kattuvus aerofotodel: pikikattuvus 60% ja põikikattuvus 25%. Pildi tootmise protsess puudu 4. Aeropildistamise planeerimine Aeropildistamisel tuleb arvestada lennuki tehniliste omadustega. Lennukil peab olema hea tõusu- ja lennukiirus. Kasutatakse gürostabiliseerivat seadeldist, et vähendada aerofoto kaldenurki. Ajaliselt sobivad aeropildistamiseks varakevad või hilissügis, kui puud on raagus. Ilmastik peab olema selge, pilvitu. Päikese optimaalne kaldenurk on 30o, mis ei tekita väga
Neid kasutatakse kartograafia, arheoloogia, filmitootmise ning keskkonnauuringute otstarbel. Liigitus ¨ ülelennu laadi järgi: · ühekordne · marsruut- · lausmõõdistamist (nõutav piltide ülekate ühel rajal 60%, radade vahel 40%) ¨ kaamera optilise telje asendist · plaaniline (kaamera optiline telg ühtib loodjoonega) · perspektiivne (kaldne) (3) Aeropildistamisel lähtutakse järgmistest nõuetest: 1) pikikattuvus peab olema vähemalt 60% ja põikikattuvus vähemalt 30%; 2) päikese kõrgusnurk peab olema vähemalt 25º; 3) aerofotol ei tohi esineda lund, pilvi ja udu; 4) pilvede varjudega ei tohi olla kaetud üle 3% pildistatavast alast. 198. CIR- aerofotod Eriti head viimaseks otstarbeks on valevärvilised, infrapunases kiirgusspektris pildistatud aerofotod (CIR-aerofotod) 1990-ndatest aastatest, kuna neil on hõlpus eristada leht- ja okasmetsa