Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
korraldamiseks. Kujunes Idamaade ja antiigi ehituskunsti eeskujul varakristlikul ajal.
Saavutas täiuse keskaja Prantsusmaa katedraalis (gootika). Eestis hakati kirikuid ehitama
pärast maa ristiusustamist 13. sajandil, need rajati peamiselt linnadesse ja
kihelkonnakeskustesse. Kirik kui sakraalkunsti vorm on tähtis nii kunsti- kui ka kultuuriloo
vaatekohast. Põhilised kirikutüübid on tsentraalse kompositsiooniga kuppelkirik ja
pikiehitislik kirik Viimane on ruumilahenduselt basiilika, kodakirik või saalkirik. Harilikult
ida–lääne sihis asetseva kiriku tähtsaim osa on idas paiknev altariruum ehk kooriruum (sel
võib olla apsiid). Kooriruumi ühendab kogudusele määratud pikihoonega võidukaar. Koori
juures asub harilikult käärkamber. Monumentaalsuse lisamiseks ja kellade paigutamiseks on
kirikul üks või mitu torni; on ka kirikust eraldi seisvaid kellatorne (kampaniil).
Kogudus- Kristlaste ühendus