Kunsti ajalugu
siseruum on sammastega jaotatud pikkadeks löövideks (3-5, vahel ka 7 ja isegi 9 löövi).
Keskmine lööv ehitati külglöövidest kõrgemana, selle ülaosas e. valgmikus olevad aknad
valgustasid kesklöövi, mis idaosas (kristlikud kirikud ehitati valdavas enamuses ida-
läänesuunalistena) lõppes poolümara ruumi e. apsiidiga, kus asusid altar ja vaimulike
istekohad. Mõnikord ehitati altariosa ja pikihoone vahele põikhoone (põiklööv e. transept).
Mis algul eendus pikiehitisest väga väha või ei eendunud üldse. Põiklööv oli pealöövist
eraldatud suure kaarega, seda nimetati võidukaareks e. triumfikaareks. Lööve eraldasid
enamasti korintose stiilis võrdlemisi tihedalt asetatud sambad, mis olid omavahel ühendatud
kaartega või kaetud talastikuga. Lagi oli kas lihtne lahtine sariklagi või lame talalagi. Viimane
võis olla kaetud maalingute või kassettidega. Külglöövid (idapoolsetel aladel ka kesklöövid)