pöördenurkade tipud märgitakse maastikule kas GPS või tahhümeetria kasutamisega. Selleks on tarvis määrata nurga punktide geodeetilised ristkoordinaadid ja seejärel märgitakse need punktid maastikule lähimatest riiklikest geodeetilistest punktidest lähtudes. Peale trassi iseloomulike punktide kindlustamist maastikult tuleb mõõta sirglõikude pikkused ja pöördenurgad, trassi pikkuse mõõtmise ajal märgitakse trassile iga 100m tagant punkt, mida nimetatakse piketiks. Piketil on kaks tähendust: 100m pikkune lõik maastikul; vaiaga tähistatud punkt. Pikett tähistatakse maavaia ja tunnusvaiaga, tunnusvaia kirjutatakse piketi number. Trassi alguspunkt on pikett Pk0, iga järgnev piketi number näitab tema kaugust trassi algusest. Reljeefi iseloomulikud murdekohad pikettide vahel märgitakse nn ,,+" punktidena (märgitakse nt +21,5). Siiamaani on piketaazi mõõdetud ruletiga, kuid tänapäeval võib seda teha elektrontahhümeetriga. Kuna trassi
pöördenurkade tipud märgitakse maastikule kas GPS või tahhümeetria kasutamisega. Selleks on tarvis määrata nurga punktide geodeetilised ristkoordinaadid ja seejärel märgitakse need punktid maastikule lähimatest riiklikest geodeetilistest punktidest lähtudes. Peale trassi iseloomulike punktide kindlustamist maastikult tuleb mõõta sirglõikude pikkused ja pöördenurgad, trassi pikkuse mõõtmise ajal märgitakse trassile iga 100m tagant punkt, mida nimetatakse piketiks. Piketil on kaks tähendust: 100m pikkune lõik maastikul; vaiaga tähistatud punkt. Pikett tähistatakse maavaia ja tunnusvaiaga, tunnusvaia kirjutatakse piketi number. Trassi alguspunkt on pikett Pk0, iga järgnev piketi number näitab tema kaugust trassi algusest. Reljeefi iseloomulikud murdekohad pikettide vahel märgitakse nn ,,+" punktidena (nt: PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. piketist 28.5 m kaugusel). Siiamaani on piketaazi
Kõigepealt projekteerija valib trassi suuna kas topograafilisel kaardil või aero fotode põhjal. Geodeet peab märkima selle trassi maastikule ning tegema mõõdistamise.Maastikul tähistatakse trassi alguspunkt, pöördenurkade tipud ja trassi lõpp.Need punktid leitakse kaardilt graafiliste koordinaatide abil. Seejärel määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad. Trassi pikkuse mõõtmise käigus märgitakse trassile iga 100 m tagant punkt ja seda nim. Piketiks. PIKETT-1)100 m lõigud; 2)vaiaga tähistatud punkt maastikul. Piketid tähistatakse maa ja tunnusvaiaga millele kirjutatakse piketi number. Trassi alguspunkt on punkt 0 (Pk 0) ja niimoodi näitab iga piketi number tema kaugust piketi alguspunktist 100-des meetrites. Reljeefi iseloomulikud murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse nn. +punktidena. Näide: Pk 3+48, antud punkt on 348 m kaugusel trassi algusest. Piketaaz on siiamaani märgitd teraslindiga.
annaabi.ee 
