a) kaare pikendamine ei õnnestu, sest pikendatav kaare osa ei lõikuks piirjoonega (kaare edasise kulgemise suund näidatud peenjoonega) b) kaart saab pikendada; c) sirglõigu pikendamine ei õnnestu, sest lõigu selle otsa suunas ei ole piirjoont; d) sirglõiku saab pikendada; e) sirglõik pikeneb ESIMESE piirjooneni; f) sirglõigu pikendamiseks TEISE piirjooneni tuleb uus valik teha eelmise pikendusega saadud alalt, punktis g; h) sirglõik pikendati piirjoone mõttelise pikenduseni (piirjoonena kasutatakse joont f). Näidete a … g puhul EDGEMODE = 0; aga näite h puhul EDGEMODE = 1 ja piirjooneks on joone f mõtteline pikendus, näidatud laia lühikriipsjoonega. NB! 1. Ühe valikuga pikendatakse vaid üks objekt; kui aga kasutada objektivalikul valikujoont võtmetähega F (Fence), saab valida – pikendada – paljusid objekte korraga. 2. Pikendus muutub selle objekti lahutamatuks osaks.
momendi (M [N m] ) ja tööratta nurkkiiruse ( [radiaanides sekundis] ) korrutisega:: P=M Siit M = g Q Hteor , kust leiame teoreetiline surve pumbast väljumisel Hteor. = M / g Q. Leiame liikumishulga momendid (M1 ja M2 ) vedeliku sisenemisel tööratta labale ja väljumisel tööratta labalt vastavalt punktides 1 ja 2: Kui sekundis läbib pumpa vedeliku mass m= Q ja l on jõuõla pikkus (joonisel ristsirge pumba telgjoonest vedeliku absoluutkiiruse "c" vektori pikenduseni), siis: M1 = m c1l1 ja M2 = m c2 l2 ning liikumishulga momendi muutus üleminekul punktist 1 punkti 2 : M = M2 - M1 = m ( c2 l2 - c1 l1 ) . Arvestades , et jõuõla pikkus l = R cos ja asendades massi m väärtuse avaldisega m= Q võib kirjutada liikumishulga momendi muutuse valemina: M = Q ( c2 R2 cos 2 - c 1R 1 cos 1) Valemis Hteor.= M /gQ võime asendada välisjõudude momendi M saadud liikumishulga momendi muutuse väärtusega (M ) ,
annaabi.ee 
