Nii liikus 17. sajandil 120 000 mehest koosneva armeega rännakutel kaasa kuni 8 000 10 000 hobuvankrit, mida vedasid 20 000 30 000 hobust. Kuna pikka aega kestva rännaku tarvis ei jõutud nagunii kogu toidumoona kaasa vedada, toitus sõjavägi lisaks ka peatuspunktides hangitud toiduainetest. Suur osa toidust hangiti kohapeal kas siis sellepärast, et pikaajaline toidu ladustamine ja säilitamine polnud võimalik või siis oli vajaliku moona kogus liiga suur. Pikemaaegsemal laagrissejäämisel ähvardas sõjaväge nälg. Ellujäämiseks pidi olema pidevas liikumises. Alles raudtee kasuuselevõtuga sõjaväe varustamiseks vabaneti niisugusest logistikasõltuvusest ja oli võimalik keskenduda strateegilistele eesmärkidele. Tänu tõsistele väljakutsetele, mis olid seotud kümnete tuhandete sõdalaste ellujäämisega, arenes pikkamööda väejuhtide logistiline mõtlemine. Kui esimesel aastatuhandel seoti mõistet ,,logistika" väekoondiste toidu- ja hobumoonaga
Nii liikus 17. sajandil 120 000 mehest koosneva armeega rännakutel kaasa kuni 8 000 10 000 hobuvankrit, mida vedasid 20 000 30 000 hobust. Kuna pikka aega kestva rännaku tarvis ei jõutud nagunii kogu toidumoona kaasa vedada, toitus sõjavägi lisaks ka peatuspunktides hangitud toiduainetest. Suur osa toidust hangiti kohapeal kas siis sellepärast, et pikaajaline toidu ladustamine ja säilitamine polnud võimalik või siis oli vajaliku moona kogus liiga suur. Pikemaaegsemal laagrissejäämisel ähvardas sõjaväge nälg. Ellujäämiseks pidi olema pidevas liikumises. Alles raudtee kasuuselevõtuga sõjaväe varustamiseks vabaneti niisugusest logistikasõltuvusest ja oli võimalik keskenduda strateegilistele eesmärkidele. Tänu tõsistele väljakutsetele, mis olid seotud kümnete tuhandete sõdalaste ellujäämisega, arenes pikkamööda väejuhtide logistiline mõtlemine. Kui esimesel aastatuhandel seoti mõistet ,,logistika" väekoondiste toidu- ja hobumoonaga