Laeva teooria
Veega täitunud laeva kere osa ei võta osa üleslükkejõu teitamisest , mistõttu üleslükkejõud
vaheneb puudujääv üleslükkejõud kompenseeritakse laeva kere täiendava vettevajumisega.
Laev saab ujuvasse olekusse seni kuni laeva keresse sattunud vee ruumala ei ületa ujumise
tagavara.
Mida suurem on ujuvuse tagavara , seda suurem on laeva uppumatuse aste.
laeva ruumidesse sattuva vee hulga vahendamiseks jagatakse laeva kere veekindlate põik-
pikavaheseintega väiksema ruumalaga osadeks.
Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel alati laeva uppumatust , peale ujuvuse tuleb tagada ka
vigastatud laeva püstivus , mis süvise suurenemisel järsult väheneb.
Eriti ohtlik on olukord siis , kui veega taitunud laevaruumid paiknevad diametraalpinna suhtes
ebasümeetriliselt.
Niisugune olukord võib tekkida laevadel , mille kere on peale põikvaheseinte ka
pikavaheseintega osadega jagatud , või millel paiknevad parraste ääres tsisternid
annaabi.ee 
