A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Kas sina tead, mis sai Athosest?» küsis d'Artagnan Planchet'lt edasi kihutades.
«Oh, härra,» vastas Planchet, «nägin läbi klaasukse, kuidas kaks meest tema laskudest
langesid ja kuidas ta kahele järelejäänud mehele mõõgaga kallale tormas.
«Vapper Athos!» ümises d'Artagnan. «Kui kahju, et pidime ta niiviisi abita jätma.
Kuid kes teab, võib-olla ootab meid ennast kahe sammu pärast seesama saatus. Edasi,
Planchet, edasi! Oled tubli poiss.»
«Ütlesin teile juba, härra, et pikardialast tuntakse õieti alles tegevuse juures. Pealegi
on siin minu kodukoht, see annab mulle tublisti hoogu juurde.»
Ning veelgi rohkem hobuseid kannustades jõudsid nad ilma peatumata Saint-Omeri.
Saint-Omeris lasksid nad hobustel puhata, valjad käe ümber, et kõigeks valmis olla, sõid
püstijalu tänaval ja kihutasid siis edasi.
Sada sammu enne Calais' väravaid langes kokku d'Ar-tagnani hobune ja ükski vägi ei
suutnud teda enam üles ajada; veri purskus tal ninast ja silmist