Mein Kampf
Heatahtlik toon väitlemisel vastastega või vastuste puudumine viimaste rünnakute puhul kõik see
osutus ei millekski muuks, kui madalaks ja kavalaks manöövriks. Heakskiitvad teatrialased
retsensioonid kuulusid alati juudi autoritele. Karm kriitika ei langenud mitte kunagi mitte kellelegi
teiste, kui sakslastele peale. Torked Wilhelm II vastu muutusid süstemaatili-seks, nagu ka prantsuse
kultuuri ja tsivilisatsiooni eriline allakriipsutamine. Kirjandusliku novelli pikantsuse viisid need
organid lihtlabase sündsusetuse tasemele. Isegi nende saksa keeles oli midagi võõrast. See kõik
kokkuvõttes pidi inime-
si niivõrd eemaldama kõigest saksapärasest, et seda sai teha ainult teadlikult.
Kes siis oli sellest huvitatud?
Kas see oli ainult juhus?
Niiviisi jätkasin mõtlemist ma sel teemal. Kuid minu lõplikku järeldust kiirendas rida teisi
asjaolusid. Osa juutide moraal ja tavad on niivõrd jultunud, et neid ei saa lihtsalt mitte märgata.
annaabi.ee 
