Viinamarjast
tõenäoliseks tema pärinemist Vahemere idaosast ja Ees-Aasiast. Olemas on nii kolme kuni
viiehõlmaliste lehtedega Iiaan, mille väänduv tüvi võib kasvada 10-20 m pikkuseks. Harilik
viinapuu on valguse-ja soojatundlik taim, kuid sügavale ulatuva juurestiku tõttu põuakindlam kui
teised viinapuud.
Amuuri viinapuu on looduses levinud Kaug-Idas, Kirde-Hiinas ja Põhja-Koreas, kus kasvab
kuni 10m pikkuse või pikamagi Iiaanina.Lehed on väga muutliku välimusega, jagumatud kuni
sügavalt 3-5 hõlmaliselt .Külmakindel, talub kuni -40*C temperatuuri, mullastiku suhtes
vähenõudlik, seepärast kasvatatakse Eestis ilutaimena, väga dekoratiivne.Marjad on söödavad ja
kasutatakse sordiaretuses.
Ameerika viinapuu ehk põhjapoolne viinapuu on üks tuntumaid Põhja-Ameerika hulgalistest
looduslikest viinapuudest Sordiaretuses on seda ja teisi Ameerika viinapuid kasutatud
annaabi.ee 
