Hobune
Eesti hobune sai ratsahobusena hästi hakkama. Kui hobuseid
hakati hindama jõu järgi, ei jäänud eesti hobune siingi maha. Just
oma haruldase veojõuga võitis ta ülemaailmse tunnustuse. 1867.
aaastal rahvusvahelisel näitusel Pariisis vedas helekõrb eesti tõugu
täkk Vapsikas koormat kaaluga 6160 kg - üle 15 korra oma
kehakaalust rohkem. Vapsikas võitis kindlalt esikoha.
Omasemad kui maksimaalse veojõu katsed on eesti hobusele
vastupidavust nõudvad pingutused. Sõiduhobusena ja pikamaaveol
7
äratas ta vaimustust ka saksa parunite hulgas. Tähtsaim eesti
hobuse võime on aga see, et ta suudab seda kõike ilma
hoolitsuseta, saab väga hästi hakkama ilma jõusöödata, ei vaja
vähemalt lumest lumeni õieti talligi.
Välimuselt köidab eesti hobune kõigepealt oma näoilmega, mis
sarnaneb natuke araabia hobuse omaga. Ka pea kujus on otsitud
sarnasust araabia hobusega, kuigi eesti hobusel on küll kuiv, liigse
annaabi.ee 
