"pikalained" - 1 õppematerjal

FÜÜSIKA: astronoomia

12 745,591 km (keskmine)  Pindala: 510 065 284, 702 km2 Ruumala: 1,0832x1012 km 3 Maa kujuks on kera. 6. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa siseehituse kohta on teada kaudseid andmeid. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Teine kaudne allikas on maavärinate levimine. Maavärina koldes tekivad kaht tüüpi lained, mis levivad Maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikalained aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välja. Et ristlained ei levi vedelikus, peab aine Maa sisemuses olema vedelas olekus. Geofüüsika pakub välja Maa siseehituse kohta järgneva mudeli- maakoore all asub umbes 2900 km paksune kiht, mida nimetatakse mantliks (vahevöö). See mantel koosneb rauda ja magneesiumi sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus. Selle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb vähese niklisisaldusega rauast