Sandro Botticelli
varjata. ,,Vaadaketähelepanelikmalt Kevadele näkku! Teid vapustab selle näo näkineiulik
kelmikus, noore jumalanna läbipaistva pilgu jahedus. Kevade imepärases tervituses tajudes
looduse veetlust, mis ärkab igal aastal talve külmast pimedusest vastu päikesele ja elule.
Midagi saladuslikumat kaasakiskuvat on peidus selle heledapäise, lilledega ehitatud
tütarlapse julges ja avalas pilgus.
Kuid hoidke end. Kevad on ohtlik aastaaeg! Vaadates hoogsalt liikuvat pikajalgset
kauitari, kogete tahtmatult seda imelikku ja üllatavat tunnet, mis tekib palaval maikuisel
keskpäeval, kui teid tabab ootamatult jäine, niiske mulla ja sulava lume järgi lõhnav
tuuleiil. Flora jälgib teid hindava pilguga. Tema on ainus, kelle pilk on publiku poole
pööratud. Kõik pildil toimuv on tema ilmumise taustaks. Ja kuigi kompositsiooni keskel on
Veenus, on see vaid vormiliselt nii- kompositsiooni tegelik kese on Kevad. Botticelli
annaabi.ee 
