Hobused
seid metsi. Nii eohippusel kui hürakoteeriumil oli eesjalgadel 4 ja tagajalgadel 3 varvast. Nad
sõid peamiselt puude-põõsaste lehti ja võrseid. Järk-järgult, miljonite aastate jooksul muutusid
hobuse eellased tõelisteks rohusööjateks, nende jalgadel vähenes varvaste arv, kuni jäi alles üks,
mida otsast kaitseb kabi. Miotseenis hakkasid Põhja-Ameerikas metsad asenduma avarate rohu-
maadega. Uue keskkonnaga kohanemise tulemusena muutusid hobuse eellased pikajalgsemateks,
nad suutsid karjamaade otsinguil palju ringi liikuda ja kiiresti kiskjate eest põgeneda. Esimene
tõeline rohusööja oli merükhippus-üleminekuvorm metsaelult avamaastikule. Tema keskmised
varbad pikenesid nii, et kiirel jooksul ei puutunud teised varbad vastu maad. Pliohippus oli esi-
mene, kel oli jalgadel vaid üks varvas. Plesiohippus (ilmus u. 2 miljonit aastat tagasi), siirdus
Põhja-Ameerikast Euroopasse, kus tõrjus välja hipparioni, samal ajal hääbusid Põhja-Ameerikas
hobuse nn
annaabi.ee 
