Piiumetsa maastikukaitseala
sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp ja kahelehine käokeel. Lisaks eelnevatele on kaitseala
servaaladelt leitud laialehise neiuvaiba eksemplare ning Punase raamatu liikidest
metskannikest ja pääsusilma (Reier ja Kukk, 2000).
Samblarinde tähtsus rabas on erakordselt suur, kuid spetsiaalselt ei ole antud kaitsealal
samblaid ja samblikke uuritud. Piiumetsas kasvavad kogu Eestis laialt levinud sammalde ja
samblike liigid (Reier ja Kukk, 2000).
Piiumetsal leiab ka ohtralt märke inimtegevusest. Otsene mõju inimtegevusest ulatub
vähemalt 19. sajandi lõppu, kui kohalik mõisnik lasi ehitada kuivenduskraavi, mille kaudu
juhiti vesi rabajärvest kaugemale. 20. sajandi alguses koos mõisamaade ostmisega kujunes
välja terve kuivenduskraavide võrgustik. Koos kuivenduskraavide rajamisega sai võimalikuks
5
annaabi.ee 
