Eesti rahvatanst ja rahvamuusika
Eeskuju võeti saksa kultuurist.
Eesti rahvapillid
Suhteliselt väikse osatähtsusega. Vanimad on viled, pasunad ja sarved.
Muistsed muusikainstrumendid: 1) vilepillid 2) keelpillid 3) rütmipillid
Pillid olid suhteliselt algelised. Laenati ka teistest kultuuridest.
Puhkpillid - erinevad vilepillid, karjasepasunad, loomasarved, torupillid, parmupill.
Keelpillid - kannel, hiiu kannel e. rootsi kannel.
Rütmipillide tähtsus oli pigem vaatemänguline kui muusikaline. Nt. jauram, pingipill, piitsaplaks,
kraaplaud.
Kõige hilisema tekkega on rahvatantsud. 18. saj. lõpp.
Eristati 2 tüüpi rahvatantse: 1) sõõrtantsud tantsiti ringis 2) voortantsud tantsiti reas
Jaotatakse esitajate järgi meeste-, naiste-, laste-, paaris- ja rühmatantsud.
Tuntumad rahvatantsud: labajalavalss, ingliska, kalamees, jooksupolka, tuljak.
annaabi.ee 
