Tõde ja Õigus II Terve tekst
Voitinskil. Tarvitas morfiumi ja jutustas, kus vähegi võimalik, kodulinna ööurgastest, mille
rõvedaid lugusid oli tal lõpmatult, nagu mõtleks ta neid ise igapäev uuesti välja. Seisis või istus
kuski pimedas nurgas, silmis rasvane läige, poisid summas ümber, sest kuulajatest polnud
Bazkirtsevil kunagi puudu.
Järgmises lahedas toas asusid v. Elbe Riiast, nagu juba tähendatud, krahv Mannheim Piiterist,
vürst Bebutov Tifliisist, pan Hodkevits Warssavist ja inglane King Moskvast, vabrikandi poeg.
Need kõik olid tähtsad mehed, nii tähtsad, et magasid ainult beletaazis. Sest kuis sa paned
krahvi vürsti või vürsti krahvi peale. Ka pan ei sobinud ühelegi teisele alla ega peale. Kõige
leplikum oleks ehk olnud inglane, sest tema oli ikka nii viisakas ja tagasihoidlik, et temast võis
oodata vastutulelikkuses kõike. Samuti oleks ehk ka krahviga hakkama saadud, sest tema elas