Suure tulekahju järel tärkab maast võimas rohi ning pakub piisoneile piisavalt toitu. Nende teravad sõrad sõtkuvad maad ja nii imbub vesi kergemini pinnasesse. Ka väetamiseks sobilik sõnnik on põllupidajast piisonil omast käest võtta. Miks hävitati piisonid? Kontinendi hõlvamine valgenahaliste poolt vajas raudtee ehitamist, see omakorda indiaanlaste maid. Põliselanike vastupanu murdmise üks edukamaid viise oli piisoni kui liigi hävitamine. Piisonitel oli suur tähtsus indiaanlaste toitumises ja elus. Siiski jäid mõned isendid elama kaitstud aladele ja tänapäevaks on neid juba 200 tuhat. Millist kasu said inimesed piisonitest? Piison andis indiaanlastele toitu ja nad olid ,,preeria aednikud". Indiaanlased olid piisonitest nii sõltuvad, et nende mütoloogiagi kasvas piisoni ümber. Ka uusasukad sõltusid neist preeria lihamägedest, kes pakkusid lisaks veel kehakatet. Koljudest veeti kokku terved mäed, mis viidi
Pildid on tehtud pruunide, kollaste ja punaste ookervärvidega, musta mangaanoksiidiga ja musta söega, mergli ja raudkarbonaadiga. Osa on kaljupinda eelnevalt sisse uuristatud. Värvid säilinud tänu sellele, et põhinevad mineraalsetel, lagunematutel pigmentidel. Värvide püsimajäämiseks segati neid vere, rasva, uriini, kalaliimiga, munavalgega või taimemahlaga. 33 Altamira piisonitel palju värvivarjundeid mõjuvad loomutruult, plastiliselt. Lamavad piisonid maaliti kaljus olevatele kühmudele mõjuvad reljeefselt. Altamiras on kokku 10 maalingutega galeriid, lisaks loomadele ka mitmesuguseid märke, negatiivseid käelabasid, nn makarone (savisele seinale sõrmega tõmmatud jooned). Viimased on Altamira vanimad kaunistused. Ida-Euroopas nt Kapova koobas (mainis esmakordselt Rõskov oma Uuralite alases ajaloolis-geograafilises kirjelduses)
annaabi.ee 
