painutada. www.harappa.com/indus/78.html Induse orust on leitud umbes 2500 kivipitsatit. Neil on kujutatud loomi, sealhulgas küürselgseid sõnne, tiigreid, elevante ja krokodille. Pitsatite pealdised on Induse oru kirjas, mida pole siiani desifreeritud. Võimalik, et pitsateid kasutasid kaupmehed kauba märgistamiseks. (Morris, Grant, jt. 2003: 48). Pitsatid on tehtud fajansist või isegi elevandiluust (Britannica, 1953: 217). Piisoniga pitsat on leitud Mohenjo Darost. See on tehtud põletamata steatiidist, mõõtmetega 2,04x2,04 cm, paksus 0,74 cm. Ülemises servas on neli sümbolit ning nende all on piison, kes sööb künast. Pitsati teisel poolel on haakristi motiiv www.harappa.com/indus/28.html Harappast leitud pitsat kujutab suure loti ja kõverate sarvedega seebu pulli. Seebu pulli motiifi võib enamasti leida pitsatitelt, mis on pärit suurtest linnadest nagu Harappa ja Mohenjo Daro. Seebu pulli harv
hobusetõug. 67. Hübridiseerimine veise- ja seakasvatuses. Eriti rikas on veislaste sugukond. Enamlevinud on jaki ja seebu ristamine. Kõige ulatuslikumalt kasutatakse hübridiseerimisel seebut lõunapiirkondades. Seebut on kasutatud ka uute tõugude saamiseks ja seda tõugu nimetatakse seebulaadseks veiseks. See on aretatud punase stepiveise ja seebu hübridiseerimisel. USA-s on edukalt ristatud sarolee ja herefordi tõugu lihaveiseid ameerika piisoniga. Saadud järglased on heade lihaomadustega ja varavalmiv. Uus tõug nimetati biifaloks. Seakasvatuses on hübridiseerimisel kasutatud euraasia uluksiga ja suurt valget tõugu siga. 68. Hübridiseerimine hobuse- ja lambakasvatuses Hobuse ja sebra ristamisel saadakse sebroid, kes on vastupidav veoloom ja sobib hästi troopilisse kliimasse. Kodustatud hobust on hübridiseeritud ka tema esivanema przevalski hobusega. Isashübriidid on sigimatud, emashübriidi aga sigivad.
annaabi.ee 
