Liivi sõda. Läänemere väinades valitses Taani.Rootsi,kellele kuulus ka soome,püüdis laiendada oma mõjuvõimu veelgi ida suunas.Võimsust kogus poola riik,mis XV saj. Oli jõudnud oma piiridega taas Läänemereni.Sõjaliselt tugev oli Poolaga ühendatud Leedu.Diplomaatiline eellugu.1550-ndate algul käskis Tartu raad kontrollida linnamüüri ja seada see valmis võimaliku rünnaku vastu.Rahu siiski esialgu veel püsis.1554.aastal said ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlikud ülesande pikendada seda veel 30 aastaks. Delegatsioon oli kohustatud ka mitte järele andma senises kaubanduspoliitikas. Kuid Moskva elas veel 1552. aastal Kaasani khaaniriigi üle saavutatud võidu meeleolus ja taotles selgelt oma kaupmeestele täielikku , kauplemisvabadust. Nõuti samuti, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks Vene tsaarile -üks mark aastas iga elaniku pealt. Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale ...
Kui teine feodaal oli talupoja vastu võtnud nõuti võla tasumist või talupoja tagasi andmist. Tähtsaim siiski talupoja tagasisaamine. Peagi hakati Vana-Liivimaa feodaalriikide piires sõlmima kokkuleppeid pagenud talupoegade väljaandmiseks. Pagenute kindlastegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks seati ametisse adra- e. haagikohtunikud. XVI saj. alguses järgnesid kokkulepped pagenute vastastikuseks väljaandmiseks ka juba ordu ja piiskopiriikide vahel. 1507. keelati talupoegadel relvade kandmine (märk vabaduse lõplikust kaotusest). Vana-Liivimaa sise ja välissuhted Pärast Jüriöö ülestõusu ordu mõjuvõim kasvas. vana Liivimaa pisskopkonnad suuremal või vähemal määral Liivi ordust sõltuvusse. Iseseisvuse säilitas Tartu piiskopkond, kus oli piiskopik Dietrich Damerow, kellel olid mõjukad toetajad Saksa-Rooma keisririigis. Sellegi poolest 1396.a. rüüstati ordu poolt Tartu piiskopkonna
annaabi.ee 
