Eesti keskaeg
loodeti usulise reformatsiooni edendajat. Liivimaa reformimeelsed ei koondunud
siiski kõik Wilhelmi selja taha, tema toetajaskond oli pigem preisimeelne. Wilhelmile
eraldati saabumise järel elatiseks osa piiskopkonna linnuseid, asus ta oma võimubaasi
laiendama. Saare-Lääne piiskopkonna sisetülid andsid selleks sooda võimaluse ja
Wilhelm asus sealete vasallide toel 1530. aastal piiskopiks valitud toomhärra
Reinhold Buxhövdeni vastaskandidaadiks piiskopikohale. Konflikt läks 1532. aastal
üle avalikuks sõjaks, kui Wilhelm hõivas Läänemaa ja Reinhold kindlustas end
saartel. Kuna Wilhelmil puudus suur sõjaline jõud ning välismaised toetajad ei saanud
teda aidata, tõmbus ta Läänemaalt tagasi ja loobus Saare-Lääne piiskopitoolist.
Koadjuutorivaenus- 1556-1557- Koadjuutirosõda ordu ja peapiiskopi vahel, mis
andis tunnistust jätkuvatest lahkhelidest Liivimaal. Konflikti põhjustas Riia