EESTI KULTUURI TEKKE- JA OLEMISEELDUSED NING TINGIMUSED
Varakeskaegsel perioodil tuli Eesti ühiskonda kaks olulist uut nähtust: esimesed linnad ja maale
ehitatud mõisad. Mõisate rajamine tekitas maale uue sotsiaalmajandusliku keskuse ja mõisnike
ning talurahva vahetu kokkupuutumise koha.
Seoses eestlaste ristiusustamisega hakati maakogudustesse ehitama kirikuid, mis oli igal juhul
kohaliku rahva jaoks väga tähtis sündmus. Kõige suuremateks kujunesid linnadesse püstitatud
piiskopikirikud.
Ristiusu vastuvõtmine muutis inimeste maailmapilti ning tihti oli loodususku inimestel raske aru
saada, kuidas maailm Jumala tahtel sündinud on. Lisaks uuele maailmapildile tõid ristiusku
siirdumine ning kiriklik ajaarvamine ja kalender kaasa palju uusi sõnu ning mõisteid.
Hiliskeskaja (umbes aastail 1346-1520) edenedes muutus eesti talupoegade olukord radikaalselt.
Olukorra halvenemise suurimaks põhjuseks oli mõisate asutamine, mille esimene periood oli
olnud juba varasel keskajal
annaabi.ee 
