vasallide kätte. Vasall ei pidanud sõdima minema, vaid võis senjööri toetada ka muul moel. Näiteks rahaliselt vmi. Nimetus vasall järk-järgult kadus. Selle asemel hakati rääkima rüütlitest ja junkuritest kui omaette seisusest. Liivimaal tekkis võimuvõitlus Saksa ordu ja piiskoppide vahel, kuna 13.saj alguses jäi Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord täpselt määratlemata. Liivimaa piiskopid koos Riia peapiiskopiga väitsid, et ordumeister peab piiskopidele alluma või olema neist lausa läänisõltuvuses. Saksa ordu ei tahtnud sellest aga midagi kuulda. Danzingi kongress kutsuti kokku aastal 1397, et lahendada Tartu piiskopkonna ja Saksa odru vahelisi pingeid, arusaamatusi. Seal otsustati, et *Osa Tartu piiskopi hallatavast alast jäi endiselt ordu kätte. *Peapiiskopoid ja toomhärrad pidid olema ordu liikmed. *Ordumeister loobus õigusest nõuda piiskoppide vasallide osalemist ordu sõjakäikudel ja maa kaitsel. See
katoliikliku kristluse riigiusuna (kindlat ristiusu keskust kujunenud ei olnud, samuti puudus veel kiriku juhtimine ühe isiku poolt, kirikut juhtisid piiskopid ja peapiiskopid, seadusandlust reguleerisid kirikukogud). Lõplikult pääses kristlus võimule Bütsantsi keiser Justinianuse ajal. Paavsti primaat tähendab sisuliselt seda, et paavst on kiriku pea. Sõna primaat tähendab iseenesest teatud aunimetust või tiitlit, mis anti osadele piiskopidele teatud kristlikes kirikutes. Sõltuvalt traditsioonist võib see märkida juriidilist autoriteeti või mõnda pidulikku eesõigust. Õiguslikud alused Primaaadi teema esines Rooma piiskopi Stephanuse ja Cyprianuse vahelises väitluses kolmanda sajandi alguses. Stephanus rõhutas monarhistliku käsitlust ja Cyprianus seda, et Peetrusele antud primaat kuulus apostlitele e piiskoppide kolleegiumile. Õigusliku aluse andis kindlasti ka fakt et Rooma oli ka paljude märtrite linn. Juba
annaabi.ee 
