Magnetväli - püsimagnetid
selliseid kivimeid nim magrnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise
rauamaagi ehk magrnetiidiga.
Magrnetvili on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud vtli, mis
toimib magnetilise vastastilan6ju vahendajana. (Vrdt paigalseisvate
laetud osakeste iirnber on ainult elekriviili) . Rangelt v6ttes tekitab
magnetviilja muutuv el-ektrivAli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei
eksisteeri.
Elektrivali ja magnetvali koos moodustavad elektromagnetviJ-ja (EMV) .
Piisimagrnet aine, nida alati timbritseb magnetvAli. PUsimagneti
magnetwili on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide)
magrnetvSljade srunna. Aineosakesed omavad magnetvAlja oma p66rlemise ehk
spinni t6ttu.
pUsimagneti materjal-iks on nt magnetiit. Vaga tugev piisimagnet on NIB-
magnet ehk neodtilirn-raud-boor.
Magnetil on kaks erinimelist piirkonda: p6hjapoolus (N) ia
l6rrnapoolus (S). Poolused piirkonnad, kuhu koonduvad magnetvAlja
j6ujooned