Kuidas tekib veeaur? Vesi aurub veekogude pinnalt, niiskelt mullalt ja taimedelt. Veeaur tekib higistades, kuna ka loomades ja inimestes on väga palju vett. Veeauru on väljahingatavas õhus. VÄIKE VEERINGE Vee ringlemine maailmamere kohal on väike veeringe. Kuidas vee ringlemine toimub? Kõige rohkem vett aurub ookeanidest ja meredest. Õhku tõustes veeaur jahtub. Kõrgemates õhukihtides koguneb veeaur väikesteks piisakesteks. Piisad on kerged ja hõljuvad õhus. Alla nad ei lange. Väikesed veepiisad moodustavad kõrgel taevas pilvi. Kui õhk jahtub, tekib rohkem ja suuremaid veepiisku. Need ühinevad omavahel ja muutuvad lõpuks nii raskeks, et sajavad vihmana alla. Veeauruna liigub vesi üles pilvedesse ja sajab Nii jõuab vesi tagasi veekogudesse. vihmana alla tagasi. See ongi väike veeringe.
· Eraldada liigne võiteradevaheline plasma · Dispergeerida võiplasma ja võimalikud lisandid (juuretis, sool jms) ühtlaselt kogu võimassi laiali · Anda võile nõutav kõvadus ja määritavus Hinnatakse eelkõige plasmaosakeste suuruse ja jaotuse järgi, millest sõltub toote edasine säilivus Samuti on oluline veepiisakeste suurus (mida väiksem, seda parem) ja jaotumine. 43. Kummal juhul säilib või paremini: kas siis kui võiplasma on jaotatud suuremateks piisakesteks, või vastupidi? Kuna väga peeneks dispergeeritud plasma üldpind on suurem ja lipolüütilised ning oksüdatsioonioprotsessid toimuvad just vee- rasva piiril, säiluks nagu suuremate võiplasma osakestega või paremini. Tegelikult jäävad aga sel juhul võiplasmasse kanalid, kuhu kogunev vesi on heaks kasvuKK-ks mikroobidele, kes põhjustavad ensümaatilist lipolüüsi lipaaside mõjul. 44. Kas tsükkeltoimeliste masinatega pressitud või on üldjuhul parema säilivusega kui