Kivika koolitee sai alguse 1907. aasta sügisel Reegoldi vallakoolis, kus õppeaeg kestis kaks aastat. Sealt suundus ta 1909 Vastemõisa kaheklassilisse ministeeriumikooli, mis asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert 1913 ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga Viljandi eeslinna Kantrekülasse teise sugulase juurde. Elulugu 1914 üritas Kivikas pääseda Viljandi linnakooli, kuid teise klassi eksamitele ei lastud teda piirvanuse ületamise tõttu ja kolmanda klassi jaoks ei olnud tema teadmised piisavad. Nii astus tulevane kirjanik hoopis Andres Kamseni kaubanduskooli, mis oli äsja Valgast Viljandisse ümber asunud. Koolis osales ta ajakirja Lõõmav Tõlvik toimetamisel. Aastal 1916 kuulus Albert Kivikas oma vanuse tõttu mobiliseerimisele, mis oleks tähendanud sattumist Esimese maailmasõja keerisesse. Riiklikud koolid võisid oma
sugulaste juures. Kivika koolitee sai alguse 1907 aasta sügisel Reeguldi vallakoolis, kus õppeaeg kestis kaks aastat. Sealt suundus ta 1909 Vastemõisa kaheklassilisse ministeeriumikooli, mis asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert 1913 ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga Viljandi eeslinna Kantrekülasse teise sugulase juurde. 1914 üritas Kivikas pääseda Viljandi linnakooli, kuid teise klassi eksamitele ei lastud teda piirvanuse ületamise tõttu ja kolmanda klassi jaoks ei olnud tema teadmised piisavad. Nii astus tulevane kirjanik hoopis Andres Kamseni kaubanduskooli, mis oli äsja Valgast Viljandisse ümber asunud. Koolis osales ta ajakirja Lõõmav Tõlvik toimetamisel. Aastal 1916 kuulus Albert Kivikas oma vanuse tõttu mobiliseerimisele, mis oleks tähendanud sattumist Esimese maailmasõja keerisesse. Riiklikud koolid võisid oma
enne 2008. aasta 1. jaanuari ja pension määrati 16. aprill 2000. aastal jõustunud kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 28, 167) § 198 lg 2 alusel. Nimetatud isikute tegevteenistuspensionile lisatakse rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest 1 protsent 30 protsendile, kuna nendel isikutel oli pensioni arvestamise summa 30 protsenti; 2) isikud, kes juba saavad tegevteenistuspensioni ja kelle tegevteenistusaega pikendati üle piirvanuse 16. aprill 2000. aastal jõustunud kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 28, 167) alusel. Nimetatud isikute pensioni arvestamise aluseks, millele lisatakse 1 protsent, on 50 protsenti; 3) isikud, kes juba saavad tegevteenistuspensioni ja kelle pension määrati 16. aprill 2000. aastal jõustunud kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 28, 167) § 198 lõike 1 alusel. Nimetatud isikute pensioni arvestamise aluseks, millele lisatakse 1 protsent, on 50 protsenti;
annaabi.ee 
