Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite
käikudeks ja 3) pidulikud rõivad ehk seisuriided, mida kanti vaid väga pidulikel
puhkudel, hoiti hoolega ning sageli pärandati ka lastele. Töörõivaste puhul oli esikohal
praktilisus. Kohustuslik lisand oli vöö, mille kandmist põhjendati nii tervise hoidmise kui
ka maagiliste uskumustega. Pidurõivastuses oli esikohal esteetilisus, rõhutamaks
sündmuse tähtsust. Kõige pidulikumat riiet kanti leeris, pulmas ja lauakirikus. Laste
riided piirusid nii tüdrukutel kui poistel põhiliselt valge linase särgiga, jahedama ilmaga
kanti peal musta kuube. Riietus täienes vastavalt eale ja tavadele. Poisist sai pükste
omanik umbes 10 aastaselt, tüdrukud kandsid vööga linast särki 14.-15. eluaastani. Peale
seda seeliku saamine sümboliseeris üleminekut lapseeast neiuikka. Täisealiseks saamist
tähistas leeriskäimine. Selleks puhuks said noored oma esimese piduliku rõivakomplekti.