Anatoomia - Hingamiselundkond
kummagi kopsu ümber kahest lehtmest koosneva pleurakoti. Sisemine leste on kopsu koega
tihedalt kokku kasvanud. Välimine on kokku kasvanud rinnaõõne seinaga ja jaguneb kolmeks
osaks: roidekelme, vahelihasekelme ja keskseinandikelme. Rinnakelme on eriti valutundlik.
Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum pleuraõõs, milles leidub natuke seroosset
vedelikku, mis vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude allservad
asetsevad kõrgemal vastavatest pleuraõõne piirudest, seetõttu tekivad pleuraõõne alaosas
sopised siinused. Pleuraõõnes õhku pole ja rõhk on seal negatiivne. Parem ja vasak
pleuraõõs omavahel ühenduses ei ole.
Rinnaõõne traumade korral, kui vigastatakse pleurat ja õhk satub pleuraõõnde, tekib õhkrind
ehk pneumotooraks. Seejuures ühtlustub rõhk kopsudes ja pleuraõõnes ja kops langeb kokku
ning enam hingamisest osa ei võta. Kui vigastused veri langeb pleuraõõnde, tekib
hemotooraks.
annaabi.ee 
