MAASUHTED JA MAAREFORMID loeng
mis on piiritlenud mingil määral. Maa on oma iseloomult selline ressurss, mis on oma loomult
ühiskondliku kasutamisega ja ühiskondliku mõjuga. Ükski maaomanik ei saa võtta oma maatükki kaasa ja
minna mujale, muule positsioonile ei ole võimalik ära viia, mistõttu igal omandil oma iseloom.
Selge on see, et omandi kujunemine on väga pikk protsess olnud. Maareform eeldab maaomandisuhete
olemasolu ühiskonnas ning maaomandi piirtlemist. Reform on ajutilise iseloomuga ja ajaliselt piirtlev
ühiskonnas.
Kui nüüd alustada Eesti ajaloos muinasajast, siis arvatakse, et muinasajal kuulus maa
kogukondlikusse kasutusse maa oli kogukonna oma. Kui tegu külalise asustusviisiga (esimese
aastatuhende keskel), siis oli kinnistunud juba põllumaa, sellised ribaviisilised, talude juurde
(NB! Just talude juurde, mitte inimeste juurde talusid pärandati edasi). Mis iseloomustab siis
muinasaegset maakasutust